134 ühiskonnategelast allkirjastas avaliku kirja, millega nõutakse Eesti valitsuselt Gaza tsiviilelanike inimõiguste eest seismist ja selge seisukoha võtmist Gaza sõjategevuse koheseks lõpetamiseks. Allakirjutanute seas on ka Progressiivse Liikumise juht Jens Jaanimägi, kes selgitab, et Gaza elanike toetamine on tänases olukorras Progressiivsele Liikumisele prioriteediks.
„Progressiivse Liikumise manifest toonitab selgelt, et Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine ja ka seda, et me ei tohi eemale vaadata, kui süütute inimeste õiguseid rikutakse ja verd valatakse – seda hoolimata sellest, kas see toimub meile lähedal või kaugel,“ kommenteerib Jens. „Juba meie ühenduse asutamisel hoiatasime tulevikust, milles meie riigi välispoliitika on juhitud silmakirjalikest poliitilistest ja ärihuvidest. Samas on ju selge, et vägivald ükskõik kus, ohustab demokraatlikku maailmakorda kõikjal. Just seetõttu on oluline kategooriliselt keelduda koostööst riikidega, mis neid põhimõtteid eiravad,“ jätkab ta.
„Olles ise juudi päritolu ja olles ise suurema osa esivanematest Holocaustis kaotanud, on mul valus vaadata, kuidas vägivalda süütute inimeste seas õigustatakse antisemitismi vastase võitlusega,“ selgitab Jens isiklikku kokkupuudet teemaga, „selge on see, et viha ei saa kunagi vihaga võita.“
Avaldame petitsiooni teksti täismahus:
134 Eesti ühiskonnategelast nõuavad valitsuselt Gaza tsiviilelanike inimõiguste eest seismist ja selge seisukoha võtmist Gaza sõjategevuse koheseks lõpetamiseks ja relvarahu sõlmimiseks.
Alla kirjutanud mõistavad üheselt hukka nii Hamasi toimepandud terroriaktid tsiviilelanike vastu kui ka Iisraeli sõjaväe poolse tsiviilobjektide pommitamise ja eluks vajaliku infrastruktuuri valimatu laastamise Gaza sektoris.
Juba praegu on käes katastroofiliste mõõtmetega humanitaarkriis Gaza sektoris. Üle 2 miljoni tsiviilelaniku, sh 1 miljon last, on sektoris lõksus ilma joogivee, toidu, elektri ja evakueerumisvõimalusteta. Iisraeli väed on Gaza sektorit pidevalt ja valimatult pommitanud. Alates 7. oktoobrist kuni 22. oktoobri kella 22:00 seisuga on Iisraeli rünnakutes Gaza vastu tapetud 4651 palestiinlast ja vigastatud 14 245 palestiinlast, sealhulgas on tapetud üle 1860 lapse (22. oktoobri seisuga). Iisraeli pommitamine on sundinud umbes miljon palestiinlast oma kodudest lahkuma. Üle 6000 langenud pommi on hävitanud linnaosasid ja tapnud terveid perekondi.
Iisrael on valimatult hävitanud kriitilist infrastruktuuri Gazas (18. oktoobri seisuga):
- 25% kodudest Gazas on kahjustatud või hävinud;
- 59 rünnakut on aset leidnud tervishoiuteenuste pakkujate vastu;
- 170 haridusasutust tabatud;
- Vee- ja kanalisatsiooniseadmed on tõsiselt kahjustatud.
On selge, et katastroofiliste mõõtmetega kriis on juba käes. 800 rahvusvahelise õiguse, genotsiidiuuringute ja muude valdkondade eksperti on löönud häirekella ja hoiatanud kogu maailma Gazat ähvardava genotsiidi eest. Mida kauem Iisraeli sõjavägi pommitamist jätkab, seda rängemad tagajärjed ootavad Gaza tsiviilelanikke. Francesca Albanese, ÜRO Palestiina eriesindaja hoiatas 14. oktoobril, et “palestiinlasi ähvardab tõsine oht massiliseks etniliseks puhastuseks” ja kutsus rahvusvahelist üldsust üles kiiresti relvarahu sõlmima.
Etnilise puhastamise hirmu süvendavad Iisraeli juhtide sõnavõtud, mis palestiinlasi dehumaniseerivad ja viitavad rahva kollektiivsele vastutusele terrorigrupi Hamas tegude eest. Iisraeli president Isaac Herzog sõnas, et “kõik Gaza kodanikud on vastutavad rünnaku eest, mille Hamas sooritas Iisraelis eelmisel nädalavahetusel”. Erinevatel riigiaparaadi tasemetel moodustavad sellised sõnavõtud murettekitava mustri. ÜRO eksperdi sõnadele toetudes võib öelda, et praeguse kriisi kontekstis on “Iisraeli riigiametnikud avalikult propageerinud uut Nakba’t [ehk palestiinlaste katastroofi], mis tähistab sündmusi aastatel 1947-1949, kui üle 750 000 palestiinlase aeti oma kodudest ja maalt välja Iisraeli riigi rajamiseni viinud sõjategevuse käigus.”
Tunnistame kahetsusega Eesti ja üldise rahvusvahelise avalikkuse leigust palestiinlaste aladel aastakümneid kestnud rõhumise suhtes (vt ÜRO Palestiina eriesindaja raport 2022 A/HRC/49/87). Füüsiline ja vaimne vägivald, maade ja vara sundvõõrandamine, müüride ja kontrollpunktide vahele surutus ja arvamusvabaduse puudumine on Iisraeli poolt okupeeritud alade igapäev olnud ilmselgelt liiga kaua. Oleme veendunud, et pikaajaline rahu regioonis sõltub Palestiina rahva enesemääramis- ja inimõiguste kaitsest rahvusvahelisel tasandil.
Seega on kriitiline, et Eesti valitsus koheselt reageeriks ning seisaks inimõigustel põhineva rahvusvahelise korra eest. Vastasel juhul läheme vastuollu Eesti ja meie liitlaste eetiliste tõekspidamiste ja moraalsete kohustustega.
Allakirjutanud kutsuvad valitsust üles:
- Töötama viivitamatult selle nimel, et Gazas sõjategevus lõpetada ja relvarahu sõlmida,
- Tunnistama avalikult palestiinlaste õigust enesemääramisele ja kodanikuvabadustele ja nende inimõiguste rikkumist Iisraeli riigi ja sõjaväe poolt;
- Kinnitama Eesti valmidust toetada Gazat humanitaarabiga ja vastu võtta siia saabuvaid palestiina põgenikke.
Allakirjutanud:
- Aet Annist (antropoloog, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool)
- Aet Kuusik (Feministeerium, Tartu Ülikool)
- Airi Triisberg (kultuuritöötaja)
- Alari Rammo (kodanikuaktivist)
- Aleksander Tsapov (peatoimetaja, Müürileht)
- Andres Reimann (mõtteajaloolane)
- Anette-Mai Pirk-Birk (Üliõpilaskonna aseesimees, Tartu Ülikool)
- Anette Parksepp (kommunikatsiooniekspert)
- Anna Hints (filmirežissöör)
- Ann Mirjam Vaikla (kuraator, Kumu)
- Anrike Piel (kunstnik ja kodanikuaktivist)
- Anti Sooäär (Üliõpilaskonna juhatuse liige haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas, Tallinna Ülikool)
- Anu Vahtra (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud)
- Arolin Raudva (etenduskunstnik)
- Aro Velmet (ajaloolane, Lõuna-California Ülikool)
- Ave-Marleen Rei (Ajakirjanik)
- Avo Martinson (Universal Peace Federation MTÜ president)
- Barbara Lehtna (lavastaja)
- Benjamin Klasche (rahvusvaheliste suhete õppejõud, Tallinna Ülikool)
- Birgit Poopuu (teadlane, rahu- ja konfliktiuuringute ekspert Tallinna Ülikool)
- Carolina Pihelgas (kirjanik)
- Daniele Monticelli (semiootik ja tõlketeadlane, Tallinna Ülikool)
- Diana Liiv (pianist, kontserdikorraldaja)
- Eileen Lahi, Eslimah (Sotsiaalmeedia Mõjuisik)
- Elisabeth Kaukonen (nooremteadur, Tartu Ülikool)
- Elisabeth Kužovnik (stsenarist)
- Elisabeth Viinalass (Humanitaarabi ekspert)
- Emer Värk (visuaalkunstnik)
- Eret Talviste (kirjandusteadlane, Tartu Ülikool)
- Erika Tšerkašina (Arengukoostöö ja Humanitaarabi ekspert )
- Gregor Kulla (helilooja ja kultuurikriitik)
- Hajara Tafida-Isa (Arengukoostöö ja Humanitaarabi ekspert)
- Hanna Linda Korp (toimetaja)
- Hanna-Marta Lunge (Arengukoostöö ekspert)
- Hasso Krull (luuletaja, esseist ja tõlkija)
- Helen Talalaev (kodanikuaktivist)
- Helina Karvak (tantsukunstnik)
- Henrik Kalmet (näitleja)
- Henri Kõiv (toimetaja, Müürileht)
- Henrik Sova (filosoof)
- Hille Hanso (Lähis-Ida ekspert ja vaatleja)
- Igor Ahmedov (nooremteadur, Tartu Ülikool)
- Igor Skalkin (filmikunstnik, vabakutseline ajakirjanik)
- Indrek Ojam (kirjandusteadlane, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool)
- Ingel Vaikla (visuaalkunstnik, filmitegija)
- Isabel Mari Jezierska (kodanikuaktivist)
- Ita Puusepp (nooremteadur, Helsingi Ülikool)
- Iti Teder (kultuurikorraldaja, kodanikuaktivist)
- Jaak Tomberg (kirjandusteadlane, Tartu Ülikool)
- Jaana Davidjants (sõjauurija, Tallinna Ülikool)
- Jakob Juhkam (helilooja ja muusik)
- Jekaterina Abramova-Juhkam (operaator)
- Jelena Rootamm-Valter (Tartu Ülikooli Narva kolledž)
- Jens Jaanimägi (juht, Progressiivne Liikumine)
- Joanna Juhkam (kunstnik)
- Johanna Rannik (kultuurikriitik)
- Joonatan Nõgisto (nooremteadur, Tallinna Ülikool)
- Jüri Lipping (filosoof)
- Kadi Sink (kunstnik, animatsioonirežissöör)
- Kadri Aavik (sotsioloog, Tallinna Ülikool)
- Kadri-Ann Sumera (muusik ja kirjanik)
- Kadri Sirel (koreograaf)
- Kaimai Kuldkepp (kodanikuaktivist, Feministeerium)
- Kairit Kall (õppejõud, teadlane, Tallinna Ülikool)
- Kaisa Ling (muusik)
- Karl Lembit Laane (nooremteadur, Tartu Ülikool)
- Kätlin Jürna (ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, kodanikuaktivist)
- Keity Pook (koreograaf)
- Keiu Virro (kultuuriajakirjanik)
- Kerli Ever (toimetaja, dramaturg, kriitik)
- Krista Mulenok (Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees)
- Kristel Birgit Potsepp (projektijuht, Tartu Ülikool)
- Kristiina Raud (nooremteadur, Tallinna Ülikool)
- Kristiina Vilipõld (tantsukunstnik)
- Kristi Ockba (Lähis-Ida vaatleja ja kodanikuaktivist)
- Kurt Cassar (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud)
- Laura Vilbiks (kodanikuaktivist ja kliimapoliitika ekspert)
- Liisa Hirsch (helilooja)
- Liisa Hõbepappel (helilooja)
- Liisa Saaremäel (etenduskunstnik)
- Liis Lepik (Produtsent ja dokumentalist)
- Linda al-Assi (ehtekunstnik)
- Linda Luts (huvikaitse spetsialist, Arengukoostöö Ümarlaud)
- Lodewijk van der Ree (dirigent)
- Maarja Nuut (muusik ja helilooja)
- Madli Muraste (õpetaja)
- Mare Raidma (filmi- ja teatrikunstnik)
- Margaret Tali (kunstiajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud)
- Margaret Tilk (vabakutseline sotsioloog)
- Marge Monko (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud)
- Maria Arusoo (kuraator, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja)
- Maria Muuk (disainer)
- Marian Võsumets (ajakirjanik)
- Mariliis Mõttus (toimetaja, Müürileht)
- Mark Alexander Ummelas (Muusik)
- Märten Rattasepp (kirjanik-narratiividisainer, kultuuriteadlane)
- Mel Zelmin (kodanikuaktivist)
- Merle Liivak Praks (EMA peatoimetaja)
- Mikk Pärnits (ajakirjanik)
- Mirjam Parve (tõlkija, toimetaja)
- Nadège Nzeyimana (doktorant, Tallinna Ülikool)
- Nadya Tyushka (kodanikuaktivist)
- Nele Tiidelepp (vabakutseline kunstnik)
- Oliver Issak (dramaturg)
- Ott Puumeister (semiootik, Tartu Ülikool)
- Pääsu-Liis Kens (tantsukunstnik)
- Paul Johannes Raud (kirjanik, tõlkija, toimetaja)
- Paul Joosep Vahtra (kodanikuaktivist)
- Paul Kuimet (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud)
- Peeter Liiv (ajakirjanik)
- Pille Ubakivi-Hadachi (sotsioloog, Tallinna Ülikool)
- Piret Karro (kriitik)
- Piret Põldver (nooremteadur, Tartu Ülikool)
- Rauno Zubko (koreograaf, tantsuõpetaja)
- Rebeka Põldsam (vabakutseline kuraator)
- Sandra Peets (doktorant ja õpetaja, Tallinna Ülikool)
- Sanna Kartau (kirjanik ja kunstnik)
- Sanni Lahtinen (animatsioonikunstnik ja kodanikuaktivist)
- Sara Arumetsa (nooremteadur, Tallinna Ülikool)
- Sigrid Savi (etenduskunstnik)
- Sigrid Solnik (antropoloog)
- Siobhan Kattago (filosoofia õppejõud, Tartu Ülikool)
- Steven Vihalem (kirjanik)
- Stina Leek (kunstnik ja kultuurikorraldaja)
- Sveta Grigorjeva (luuletaja ja koreograaf)
- Tähe-Lee Liiv (pianist, Barenboim-Said Akadeemia tudeng)
- Terje Toomistu (dokumentalist ja antropoloog, Tartu Ülikool)
- Tiina Rootamm (koreograaf, ettevõtja, Aweshift OÜ)
- Toivo Tulev (helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud)
- Tõnis Saarts (poliitikateadlane)
- Tõnis Vilu (luuletaja)
- Toomas “Tommyboy” Tilk (Muusik)
- Triin Kerge (kunstnik)
- Ulvi Haagensen (kunstnik, doktorant, Eesti Kunstiakadeemia)
- Urmas Hõbepappel (Hiina uurija)