PROGRESSIIVNE MANIFEST

Eestil puudub visioon. Lõputute poliitiliste kempluste ja mudaloopimise käigus oleme kaotanud ühise sihi – unustanud, millist Eestit me tahame. Eesti on muutunud ideede lahingutandriks, kus saab võimutseda ja võita vaid üks idee ning teised peavad paratamatult kaotama. Meist on saanud kaotajate ühiskond, kus inimesed peavad kartma ja võitlema, et mitte langeda kaotajarolli. Nii jõuame olukorda, kus meie inimesed lohisevad riigile järele, mitte ei vea seda eest. Riik on inimesed, riik oleme me kõik. Ühiskond, mis rajab end vaid tugevatele, kaotab iga päev oma liikmeid. Meie väike riik, kus ei ole kedagi üleliia, ei saa endale sellist olukorda lubada.

Samal ajal on pead tõstmas jõud, mida kannab viha nõrgemate vastu. Jõud, mis igatseb minevikku ja soovib Eestit pöörata lõhestavale ja tagurlikule teele. Eestil on oht kaotada tulevik silme eest, mistõttu ei saa progressiivsed jõud endale omavahelistesse võimuvõitlustesse uppumist lubada. Progressiivsed väärtused, mida paljud meist jagavad, ei mahu pahatihti erakondlikesse kastidesse. Kokku toovad meid ühendavad aated ja progressiivse Eesti soov. Tunnistame, et selle Eestini jõuda on erinevaid teid, kuid ühise sihi poole liikudes ei tohi me lasta lahustada end detailidesse. Võrdset, vaba ja solidaarset ühiskonda ei loo üksi ega omadega kakeldes.

VÕRDSUSPOLIITIKA

Eestis on igal inimesel võõrandamatu õigus võrdsele kohtlemisele. Meie vabariigi põhiseaduse vaimus ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste ega varalise või sotsiaalse seisundi tõttu. Paraku olemasolevate õiguste kaitsest üksi ei piisa. Lisaks pelgalt demokraatia säilitamisele peame oluliseks, et Eestis ehitatakse iga poliitilise otsuse ja teoga demokraatiat. Eesti ühiskondlik diskursus on langenud ohtlikku õiguste äravõtmise võitlusesse ajal, mil on olulisem kui kunagi varem rääkida hoopis kodaniku- ja inimõiguste laiendamisest. Ent just demokraatia järjepidev laiendamine tagab selle elujõulisuse. Demokraatia peab võimestama oma kodanike hääli ja olema meie kõigi nägu. Pidevalt vananevas ühiskonnas on eriti tähtis, et tagataks senisest enam noorte häälte kõlamine – nii valimistel kui kõigil teistel otsustustasanditel. Me mõistame, et me mitte üksnes ei kaasa inimest, vaid anname talle osalemisvõimaluse ühiskonnaelu juhtimisel.

Eesti ühiskond on mitmekesine, kuid peab muutuma ka oma mitmekesisuses ühinenuks. Kõigil Eesti peredel ja teistel kooslustel peab olema võrdne võimalus seada oma eluvormi seaduse ja seeläbi riigi kaitse alla. Riik peab tunnustama iga inimese identiteeti, sealhulgas tema võõrandamatut õigust langetada otsuseid oma soolise, seksuaalse, rahvusliku ja usulise identiteedi üle. Progressiivses Eestis oskame märgata seda, kuidas eelarvamuste ja diskrimineerimise alused liituvad, ja sekkuda, et ühiskond oleks endiselt avatud. 

HARIDUS JA KULTUUR

Hariduseta Eestil ei ole tulevikku ning kõrgtasemel haritud ning targast ühiskonnast võidame kõik. Iga panus kodumaisesse haridusmaastikku teeb meid palju rikkamaks. Progressiivses Eestis on haridussüsteem ühtne ning iga noor saab olenemata tema elukohast maailma parima hariduse. Kool peab olema igale õpilasele kättesaadav. Tulevikus õpib iga noor ühtses Eesti koolis koos teistega, olenemata koolikaaslaste kodukeelest. Nii saab Eesti ühiskond lõimitud ja ühine kultuuriruum tugevdatud.

Me peame haridust senisest enam väärtustama. Maksame meie haridustöötajatele õiglast palka, hoiame kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimelisust, tagame ühtlasi selle kättesaadavuse kõigile Eesti noortele ning kaasajastame õppekeskkonda. Toetame ja väärtustame Eesti teadust ja teadustöötajaid.

Eesti kultuuri elujõulisus on meie ühiskonna alustala. Kultuurivaldkond ei tohi resursipuudusest vaesuda. Väärtustame kultuuritöötajate ja -asutuste tööd ja panustame selle arengusse.

MAJANDUS

Tuleviku Eesti on ringmajandav, lähtudes rohe- ja digipöördest. Eesti tuleviku majandus toodab rikkust meile kõigile, mitte vaid üksikutele. Peame olema oma riigi – oma ühise rahakassa – majandamisel julged ning avatud uutele lahendustele. Jäik majandamine lükkab lahendusi tagasi, seetõttu tuleb meil eelarvestamisel alustada puhtalt lehelt, et muuta majandamine paindlikumaks ja läbipaistvamaks. Siinkohal peame oluliseks, et riik astub sammu inimeste poole, mitte inimesed ei peaks riigi otsustel sabas jooksma.

Progressiivses Eestis ei ole maksude eesmärk riigieelarve suurendamine ja puudujääkide täitmine, vaid õiglasema ja jõukama ühiskonna loomine. See ei tähenda, et riik peab olema õhukene, vaid seda, et inimesed ja ettevõtted maksavad õiglasi makse õiglases kohas. Eestis ei tohi töösuhe olla inimese ohjeldamise vahend, töösuhe peab olema kahepoolne, õiglane ja võimestav ning kõigi poolte vabadusi säilitav. Igaühel on õigus õiglasele tööle. Eesti taristut tuleb ühendada, kaasajastada ja välja ehitada ning seda Euroopa suunas.

KESKKOND

Mets, maa ja veekogud on meie ühine vara, mida peame majandama vastutustundlikult ja tulevaste põlvede suhtes õiglaselt. Ökoloogilised piirid on inimkonna piirid. Progressiivses Eestis, kus toodetakse kohapeal kõrgkvaliteetseid tooteid ning majandatakse vaimult targalt ja innovaatiliselt, mahub meie majandus nendesse piiridesse.

Eesti tuleviku majandus on fossiilsete kütuste vaba. Kogu Eesti energiatootmine peab tuginema taastuvatele allikatele, et säiliks inimväärne elukeskkond nii meile kui tulevastele põlvedele. Ressursside kasutamisel ja tootmisel tuleb mõju keskkonnale ja kliimale väga põhjalikult analüüsida ja hinnata. Loodust reostavad majandamisviisid peavad olema kallimad, kui meie keskkonda säästvad. Aastaks 2030 peab olema rohepööre teostatud. Sealjuures peame oluliseks, et meie ühiskonnaelu jätkusuutlikumaks muutes ei jää ükski inimene maha ja rohepööret teostatakse kõigi suhtes ausalt ja õiglaselt. Rohepööre ei tohi luua Eestis kaotajate ühiskonda, vaid peab tegema igaüht meist rikkamaks.

Eesti üks suurimaid rikkusi on meie elukeskkond. Elurikkuse säilimise, samuti kliimamuutustega kohanemisega peame tegelema juba täna, arendades muu hulgas säästvat liikuvust ja hoides kohalikke rohe- ja sinivõrgustikke.

SOTSIAALPOLIITIKA JA TERVISHOID

Eesti tervishoid on kriisi lävel. Puudus on tervishoiu töötajatest, vaimse tervise abi pole kättesaadav, eriarstiabi järjekorrad on koletud ning murettekitavalt kasvab ravikindlustuseta inimeste hulk. Ravikindluskaitse peab laienema senisest enamatele inimestele ja teenustele. Selleks, et igale Eesti inimesele oleks kättesaadav talle vajalik abi, peame möödapääsmatuks universaalse ravikaitse sisseseadmise. Meditsiinisüsteem peab kohtlema kõiki õiglaselt ja inimväärikust hoidvalt.

Sotsiaalhoolekanne peab olema kõigile inimestele kättesaadav ja taskukohane. Eesti vajab inimväärikust säilitavat sotsiaalpoliitikat ja tervishoidu, mis vaatab näoga inimese poole. Progressiivses Eestis ei piirata inimeste elu põhjendamatult ning iga sekkumine peab olema hästi ning teaduspõhiselt põhjendatud ja vajalik. Sealjuures ei tohi ükski inimene langeda erinevate riigi ametkondade tegematuse ja vastutusetuse lõhedesse.

VÄLISPOLIITIKA JA JULGEOLEK

Progressiivse Eesti riigikaitse alusteks on rahvusvaheline koostöö, solidaarsus ja laiapindsus. Selleks, et kaitsta meie omariiklust, meie inimesi ja meie demokraatlikku korda, ei tohi Eesti jääda enam kunagi üksi. Eesti peab olema tugev partner nii meie Euroopa liitlastele kui tervele vabale maailmale, kellega me jagame samu väärtusi ja põhimõtteid.

Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine. Eesti ei tohi vaadata eemale, kui maailmas inimeste põhiõigusi rikutakse, demokraatiat õõnestatakse ja süütute inimeste verd valatakse. Autoritaarsuse tõus ükskõik kus on oht demokraatiale ja vabale ühiskonnale kõikjal. Silmakirjalikud ärilised ja poliitilised huvid ei tohi kunagi neid põhimõtteid üles kaaluda ning kategooriliselt tuleb keelduda koostööst riikide ja teiste rahvusvaheliste osalejatega, kes neid põhimõtteid eiravad.

Eesti sisejulgeoleku alustalaks on teadlik ja igas olukorras hästi toime tulev elanikkond. See nõuab laiapindse riigikaitse väljaarendamist, sisejulgeoleku töötajate väärtustamist ja elanikkonna julgeoleku teemadel harimist.