Suured keelemudelid (ingl large language models) ja muud tehisarul põhinevad lahendused on kahtlemata üks viimase aja suurimaid läbimurdeid inimeste produktiivsuse tõstmises. Ühelt poolt ütleb neoklassikalise majandusteooria loogika, et tootlikkuse kasv tähendab suuremaid kasumeid, kõrgemaid palku ning laialdasemat ühiskondlikku heaolu. Kapitalistlik reaalsus on aga teine: töö muutub aina tõhusamaks, kuid tööturul suureneb ebakindlus. Pealtnäha ei ole tehnoloogiline areng väljendunud proportsionaalselt kõrgemates palkades ega lühemas tööajas. See paneb kukalt kratsima – miks ei peegeldu tehnoloogiline progress automaatselt samaväärses elukvaliteedi tõusus? Väidan, et kiirenev tehnoloogiline areng ei suurenda automaatselt ühiskondlikku heaolu, vaid süvendab kapitali sisemist vastuolu: kasum võib küll lühiajaliselt kasvada, kuid paralleelselt vähenevad nõudlus ja sotsiaalne stabiilsus.
Edasi saad lugeda Müürilehes!