2023. aasta lõpus alustas Progressiivne Liikumine koostöös Feministeeriumiga Nõusolekuprojekti, mille eesmärgiks oli vabatahtlike abiga jõuda koolidesse üle Eesti ning arutleda 7.-12. klasside õpilastega seksuaalse nõusoleku temaatika ning sellesse puutuvate ühiskondlike nähtuste üle. Tänavu suvel lõpetame juba edasiarendatud projekti teist tegevusaastat ning ühtaegu on rõõm näha koolide huvi antud teemade vastu, kuid samas peame möönma ka jätkuvat vajadust sellise hariduse järele. Projekti poolt pakutavate koolituste kaudu jõudsime kahe tegutsemisaasta jooksul pea 800 nooreni, mis andis neile kui mitte ammendavat ja täielikku infot, siis vähemalt uusi mõttepunkte ja tänasesse päeva sobivat infot seksuaalse suhtluse ja seda kujundava juriidika osas. Nõusoleku põhimõtete ja nn nõusolekuseaduse kohta saab põhjalikumalt lugeda Feministeeriumi lehel.
Nõusolekuprojekt on oma kaheaastasel teekonnal haaranud paljusid sotsiaalselt tundliku närviga inimesi, kes on olnud vabatahtlikult valmis panustama oma aega ja energiat, et aidata kaasa seksuaalse nõusoleku temaatika laiemale mõistmisele Eesti noorte (ja ka täiskasvanute) seas. Kahjuks võib selle aja jooksul kaasatud inimeste seas näha väga üksikuid mehi – nad on pigem erandid, kes kinnitavad reeglit. Reeglit, mis annab mõista, et seksuaalse nõusoleku pärast peavad muret tundma pigem vaid naised ning see on teema, mis üldiselt mehi ei puuduta. Et illustreerida, miks selline mulje tekib ning mida mehed tegelikult seksuaalsest nõusolekust ja nn nõusolekuseadusest arvavad, küsitlesime kolme Eesti meest, kes olid lahkelt nõus meie küsimustele vastama ning oma mõtteilma tutvustama.
Alustuseks uurisime, milline on üldse Eesti mees ja kuidas vastajad isiklikult selle rolliga suhestuvad. Vastustest jäi kõlama, et kuigi pole üheselt mõistetavaid kriteeriume, mis defineeriks tavalist meest, siis nn Eesti keskmisest näivad vastanud end distantseerivat. Eestlaste jaoks normiks kujunenud töökindlus, vaoshoitus, praktilisus ja emotsionaalne kinnisus näivad siiski tuttavate omadustena, samas tuntakse end eristuvat uuele avatuse ja võrdõiguslike vaadete poolest. Eesti mehi kujundavad kindlasti nende päritolupere ja -piirkond, ka hariduse tase, kuid olemuslikult on nad siiski sarnased: noorena hulljulged ja edevamad, vanemas eas tasakaalukamad. Üldiselt on ühine vajadus olla armastatud ja kuuluda, nooremana aetakse ehk lihtsalt armastusevajadus seksiga segamini.
Seksuaalse nõusoleku temaatikaga kursisolek tundub vastanute puhul olevat seinast seina: on teadmisi detailidest definitsioonideni kui ka täielikku teadmatust. Endiselt valmimisjärgus oleva nn nõusolekuseaduse kohta kahjuks vastanud eriti midagi ei teadnud, seega ei tea, kas siin võib tegu olla huvipuuduse või millegi muuga, mille tõttu vastavad teemakäsitlused meedias pole tähelepanu tõmmanud. Üks küsitletu arvas ka, et sellekohast infot võiks tulla palju rohkem ja erinevatest kanalitest, siis oleks sel enam võimalust muust infomürast esile tõusta. Teisel oli kogemus naisterahvaga, kes pani pahaks, kui mees lihtsalt ei “tule ega võta”, mis vihjab sellele, kuivõrd segadusttekitav ja kohati vastuoluline võib olla seksuaalse nõusoleku osas saadav info tuttavatelt, partneritelt, ühiskonnast ja meediast.
Seksuaalse nõusoleku teemad pole ühegi vastanu jaoks läbi koolihariduse ja perekondliku kasvatuse jõudnud (vastanud on vanusevahemikus 30-42 a), pigem on sellekohast infot tillkunud nendeni järk-järgult läbi (sotsiaal)meedia või asjast huvitunud tuttavate kaudu. Märgitakse, et naistele suunatud info tundub olevat palju süsteemsem ja empaatilisem, seevastu meestele kohandatud inforuumis võib kogemata komistada manosfääri otsa ning sealses must-valges maailmas orienteerumiseks läheb vaja tugevat sisemist väärtuste kompassi. Olulisena nähakse, et lisaks pidevale ja uuenevale infovoole oleks väga tarvilik, et seksuaalse nõusoleku teemadel jagaksid meestele infot ja kogemusi teised mehed, n-.ö arvamusliidrid ning positiivsed mõjuisikud. Teema on on olnud pikalt naiste ja eriti just feministide ajada ning see on võib-olla tekitanud teatava võõristustunde ja tõrjuva hoiaku, kui jutuks tulevad meeste ja naiste pikema aja jooksul kujunenud seksuaalse suhtluse alased hoiakud.
Võimalus, et nõusolekuseaduse ellurakendumisel see rahva hulgas poolehoidu ei leiaks, päädiks vastanute hinnangul jätkuvate õigusrikkumiste, väärarusaamade ja praeguse ohvreid mittesäästva olukorra süvenemisega. Arusaamad, mille järgi seksuaalvägivalla ohver on ikka ise kuidagi süüdi selles, et tema kallal vägivalda tarvitatakse, toidavad edasi ühiskondlike vaadete ja juriidilise süsteemi lahusust. Selle vältimiseks on ilmne vajadus pöörata rohkem tähelepanu elanikkonna harimisele ja seda juba noores eas.
Parima viisina seksuaalse nõusoleku temaatikaga (noorte) meesteni jõudmiseks näevad vastanud süsteemset ja usaldusväärset sisuloomet sotsiaalmeedias, pidevat kajastust tavameedias ning maast-madalast algavat seksuaalharidust, mis paneb muuhulgas rõhku nii elulistele näidetele kui ka sotsiaalse suhtlusoskuse arendamisele. Peetakse oluliseks luua avatud aruteluruum meestele, kus valitseks toetav ja tabudest vabastav keskkond, mitte moraalilugemine ja süüdistamine.
Kuigi kolme mehe subjektiivsed hinnangud ei anna kaugeltki mitte ammendavat pilti Eesti meeste üldistest vaadetest, siis on selles siiski vihjeid mitmele kauaaegsele ühiskondlikule probleemile. Tulevikku vaadates vajavad mehed rohkem mehi endi seast. Selliseid mehi, kes julgevad vastu astuda traditsioonilisele nn keskmise mehe kuvandile, olles ausad ja haavatavad, kes loovad positiivset eeskuju, jagavad teadusel põhinevat seksuaalhariduslikku sisu, kutsuvad üles vastutama oma tegude või tegutsematajätmiste eest ning märkavad endi seas sobimatut käitumist ning annavad sellest ka mõista. Haridus- ja noorsootöötajatele on vajalik suunata rohkem võimalusi end seksuaalharidusliku temaatikaga kursis hoida, et nad võiksid olla enesekindlamad ja efektiivsemad noortele sellealase eluks vajaliku info edasiandmisel ning miks mitte, kaasata rohkem mehi, kes oma isikliku eeskuju ja väärtustega suudaks juba nii paljude noorukite jaoks sihti positiivsemas suunas kujundada. Selleks ei pea olema muidugi haridustöötaja, et enda ja lähedaste elus ning pikema aja jooksul ka suuremas ühiskondlikus plaanis muutusi ellu viia – aitab väikestest märkamistest ja üksteise suhtes hoolivuse ülesnäitamisest.
Lingid:
https://vikerraadio.err.ee/1609659488/kaarel-lott-manfluencerid-pole-ainult-valismaa-probleem
https://feministeerium.ee/seksuaalne-nousolek-1-osa