5. jaanuaril toimus Progressiivse Liikumise teooria valdkonna esimene avalik installatsioon. Münsteri ülikooli teadlase ja Progressiivse Liikumise liikme Halliki Kreininiga arutleti tasaarengust, ehk degrowth‘ist.
 
Degrowth, st “tasaareng”, on lähenemisviis, mis pooldab ühiskondlikult jätkusuutlikku ja ühiskonna ressursikasutuse õiglast piiramist. Selle eesmärk on stabiliseerida meie keskkonnamõju. See kontseptsioon põhineb “tugeva jätkusuutlikkuse” ideel, mis tunnistab, et loodusvarad, nagu osoonikiht ja ainulaadsed ökosüsteemid, on asendamatud ja pakuvad kõike eluks vajalikku.
Tasaarengu põhialus on majanduskasvu piiramine. See on eriti oluline jõukates piirkondades nagu Globaalne Põhi, et tagada ühiskondlik heaolu ilma ökoloogilisi piire ületamata. See on hädavajalik võimaliku 1,7-kraadise soojenemise ärahoidmiseks aastaks 2030, nagu näitab viimane IPCC aruanne. Tasaareng vähendab riske. Erinevalt tehnoloogiapõhistest lahendustest esitab tasaareng konkreetsema ja otsesema lähenemisviisi. 
 
Tasaarengu eesmärk on suunata majanduse tähelepanu ühiskonna heaolule, mitte lõputule majanduskasvule. See tähendab ebavajaliku majanduskasvu piiramist, eriti lääneriikides, et vältida ökoloogilist kokkuvarisemist. See muutus on oluline keskkonna jätkusuutlikkuse tagamises.
 
Eestile kui väikesele suhteliselt tagasihoidliku rahvaarvuga ja keskmise sissetulekuga riigile toob degrowth’i kontseptsioon ehk majanduskasvu ületähtsustamise lõpetamine kaasa erilisi mõjusid ja raskusi.

    Kuidas saaks Eesti liikuda ülemineku suunas, tasakaalustada majanduslikke ja keskkonnaalaseid kaalutlusi ning edendada ühiskondlikku mõtteviisi, mis väärtustaks rohkem jätkusuutlikkust ja heaolu kui töönarkomaaniat ja liigtarbimist? Millised on praeguse majandussüsteemi nõrgad kohad, kust muutustele üleminek võimalik oleks?

    Ürituse otseülekanne on järelevaadatav siit.